[MUL] Mulgi sõnaraamat

.konkame <kongate, .konka>
1. (peaga) noogutama ▪ ta teret´s kikki õige lahkest ja kongas´ pääge ta teretas kõiki väga lahkelt ja noogutas peaga. Vrd konguteme, .kuukame1, nokuteme1, nooguteme1, .nuukame
2. lonkama, konkama Krk ▪ lammas kongas´ ütte jalga lammas lonkas ühte jalga. Vrd .kõnkame, .lonkame, .lümpäme, .tonkame2, .tõnkame
3. sikutiga õngitsema; üles alla liigutama Trv ▪ kon´ks lasti põhja ja kongati üles alla sikut lasti põhja ja liigutati üles-alla