[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kontrik <.kontrigu ~ .kontriku, .kontrikku> Hls
1. jändrik; kõver ▪ kinu pääl kasvive mõne kontrigu puu künka peal kasvasid mõned jändrikud puud; kontrikus jäänu, ärä põdenu ja kulunu kõverasse jäänud, ära põdenud ja kulunud (põdurast vanast inimesest). Vrd jõmerik, konderik, könderik
2. krobeline ▪ leib tetäs päält libeves, mud´u aukline ja kontrik leib tehakse pealt siledaks, muidu on auklik ja krobeline (enne ahjupanekut). Vrd .kahre, karbane, .karplik, kohre, korbane