[MUL] Mulgi sõnaraamat

korju <korju, korjut> , kor´u <kor´u, kor´ut> vana vilets loom või asi; varemed; korjus, raibe ▪ talust olli jäänü vana uune loomitse või kor´u talust olid [alles] jäänud vanad lagunenud hooned või varemed; nii om ütesugutse kor´use mõlebe need on ühesugused raiped mõlemad. Vrd kori, korjus, raibe, rusu2

korju|raha <korju|raha, korju|raha> Hel kogutud raha, hoiuraha ▪ karbin olli korjuraha karbi sees oli hoiuraha. Vrd paiga|raha