[MUL] Mulgi sõnaraamat

kor´v1 <korvi, .korvi> , kori <korvi, .korvi> Hls
1. korv, punutud anum ▪ temä ütles ikke, et korvi tävve saa viil tema ütleb ikka, et korvitäie saab veel. Vt kestel
2. veokorv reel või vankril ▪ einu veets kor´vege heinu veetakse reekorvidega
3. ree või saani seljatugi, kresla; sõiduvankri istmekast ▪ kor´v tetti sõedu jaoss vankre pääle seljatugi tehti vankrile [inimeste] sõidu jaoks. Vt resku
4. korvitaoline asi või moodustis ▪ ku üüse kalal minti olli tulustemise kor´v üten kui öösel kalale mindi, oli tulusekorv kaasas (raudvitstest korv peergude või tõrvikute jaoks tulusepüügil)