[MUL] Mulgi sõnaraamat

kot´t <koti, kotti>
1. kott ▪ mea topsi koti viisi ärä lina likku mina panin kotiviisi linu ligunema; lume satas´ nõnda ku koti otsast lund sadas nii kui koti otsast (väga palju); vaga siga koti naaber (vns) vaga siga [on] koti naaber (viiakse tapale). Vrd sumadan´
2. mõõtühik ▪ viis nakla kaal´s kolme vakaline kot´t viis naela kaalus kolmevakaline kott. Vrd kuul´3

käki|kot´t <käki|koti, käki|kotti> Hls Krk hobuse peakott, torp ▪ käkikot´t om tilluke torgake käkikott on tilluke torbake; sii om küll käkikot´t Krk hlv (knk) see on küll käkikott (viletsast tööst). Vrd apat´s3, tork1

mauri|kot´t <mauri|koti, mauri|.kotti> Krk kerjakott ▪ vanainimese käüsiv, maurikot´t sel´län vanainimesed käisid, kerjakott seljas

muna|kot´t <muna|koti, muna|kotti> Hls Krk munandikott ▪ jäärä munakotist tetti rahapunge jäära munandikotist tehti rahakotte. Vrd munni|kot´t

munni|kot´t <munni|koti, munni|kotti> Krk munandikott ▪ mud´u mia oles üit´s muudus miis, aga munnikotil kortsu sihen (knk) muidu ma oleks üks moodne mees, aga munandikotil kortsud sees. Vt muna|kot´t

osa|kot´t <osa|koti, osa|.kotti> nlj lihav, paks olevus ▪ sii siga olli küll paras osakot´t see siga oli küll päris paks. Vrd os´s2

pää|kot´t <pää|koti, pää|kotti>
1. kapuuts; peakott ▪ palitul olli pääkot´t kah mantlil oli ka kapuuts. Vrd paslik1
2. hobusele pähe seotav (kaera)kott ▪ obene sorgas´ pää pääkotti hobune torkas pea kaerakotti

raha|kot´t <raha|koti, raha|kotti> rahakott ▪ võta sii saaline nüid rahakotist väl´lä võta see sajaline [raha] nüüd rahakotist välja. Vrd kukur2, pung2, tengel|pung

tuha|kot´t <tuha|koti, tuha|kotti>
1. tuhakott ▪ tuhakoti siist visati tuhka tuhakoti seest visati tuhka
2. etn tuhaviskaja pulmas ▪ tuhakot´t, sii tolmut´s pulman, visas´ tolmu tõistel tuhaviskaja, see tolmutas pulmas, viskas tolmu teistele
3. piltl laiskleja. Vrd kõiguts, logas´k, lon´tu, .luukam, sooru

une|kot´t <une|koti, une|kotti> , uni|kot´t <uni|koti, uni|kotti> Trv unekott, palju magaja ▪ sii om egävene unekot´t ta on igavene unekott (st magab palju); noore om suure unikoti, neil om pal´lu und vaja noored on suured unekotid, neil on palju und vaja. Vrd uni|müt´s

uni|kot´t vt une|kot´t

varsa|kot´t <varsa|koti, varsa|kotti> Hel varsa lootekest ▪ varss om sündümise aal varsakotin varss on sündimise ajal lootekestas. Vrd vetum

vesi|kot´t <vesi|koti, vesi|kotti> Krk Hel veekest, sisemine lootekest ▪ loomal tulep sii vesikot´t ärä, sis tuleve nii jala loomal tuleb see veekest ära, siis tulevad need jalad; inimesel üteldes vetum, loomal vesikot´t inimesel öeldakse vetum, loomal vesikott (lootekesta kohta). Vrd vesi|vasik, vetum, vetütse