[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kuagi|kõrd, .kuaki|kõrd, .kua|kõrd kunagi, (see või teine) kord ▪ ta es ole kuagikõrd miuge ää ta ei olnud kunagi minu vastu hea; tuudi ka vahel ruukosti, räime, leibä või mis kuakõrd olli toodi ka vahel pruukosti, räime, leiba või mis kunagi oli; kudas tat kuakikõrd ütelts kuidas seda teinekord öeldakse. Vt .kuagi1

.kua|kõrd vt .kuagi|kõrd

kuda, kudas kuidas ▪ kuda vanast nikruut´e võeti? kuidas vanasti nekruteid võeti?; kudas kellekidel õn´n om kuidas kellelgi õnn on. Vt kuda|pidi, kuis

kuda|pidi Krk kuidas, mispidi ▪ kudapidi sa mõsu pannit nööri pääle mispidi sa pesu nööri peale panid. Vt kuda, kuis

kul´a <kul´a, kul´a> Hls etn puukulp, kula ▪ kul´age ei süvvä, pal´t tõstets süüki paast kulaga ei sööda, ainult tõstetakse sööki pajast. Vrd kavi, kul´p

kuma <kuma, kuma> nõrk valgus, kuma; varjund ▪ tulekahju kuma olli Mustla pääle nätä tulekahju kuma oli Mustlasse näha; ommuku puul om valge kuma, kust agu akkas hommikukaares on valge kuma, kust aovalgus hakkab (tulema). Vrd elü2, õhe

kuna1
1. millal, kunas ▪ ilmatarga tääve ka ärä, kuna keväje tule ilmatargad teavad ka ära, millal kevad tuleb; sinna kohta ei ole ma kuna aig saanu Hls sinna kohta ei ole ma kaua aega saanud. Vrd kona, kunas
2. sest, sest et, kuna ▪ kosjataat´ iste kauga aigu, kuna sii alli liha kiie Hel kosjataat istus kaua aega, sest see halli [lamba] liha kees [kaua]

kun´a2 <kun´a, kun´at ~ kun´a, kun´a> ümar, kerakujuline asi (puumuna, jõuluehe, krunn, vurrkann vms) ▪ juusse olliv jutikus tett ja kun´na pant juuksed olid patsiks tehtud ja krunni pandud; poiss viir´se nigu kun´a mäest alla poiss veeres nagu kera mäest alla. Vrd kuni

kupa|kapust <kupa|kapuste, kupa|kapustet> kupatatud kapsas, kupakapsas ▪ ma tii endel imuruuga, kupakapustit tii endel Krk ma teen endale lemmikrooga, kupakapsaid teen endale. Vt kapust

kupa|kardul <kupa|kardule, kupa|kardult> koorega keedetud kartul, kupakartul ▪ silgu kõrva tetti kupakardult silgu kõrvale tehti kupakartuleid. Vt kardul, Vrd runnak2

kupa|siin´ <kupa|seene, kupa|siin´t> kupatatud seen, kupaseen ▪ kupaseene pandas sõgla pääle nõrgume kupatatud seened pannakse sõela peale nõrguma

kupa|uba <kupa|ua, kupa|uba> kupatatud uba, kupauba ▪ kupaua keedets kuivalt süümises kupatatud oad keedetakse kuivalt söömiseks

kura <kura, kurat ~ kura, kura>
1. vasak ▪ sii tare jääs kura kätt see maja jääb vasakut kätt; kaugas oo kural puul paklise ammel takusel särgil on tasku vasakul pool
2. pahem (pool) ▪ rõõval om kura puul´ tunda iki riidel on pahem pool äratuntav ikka. Vt pahemb

kura|pidi vastupidi, vastupäeva, valepidi ▪ nii kabla om kurapidi kerit need nöörid on vastupäeva keritud; ame om kurapidi sel´län särk on valepidi seljas; ei saa jõge kurapidi juuskma panna (vns) ei saa jõge vastupidi jooksma panna. Vrd kuri|pidi, kuri|päie

kura|pidine <kura|piditse, kura|pidist> vastupäeva (keeruga) ▪ mõni tege kurapidist päigle pääl, ken ei mõista üäpidist tetä mõni teeb vastupäeva keeruga [nööri] pöidla peal, kes ei oska päripäeva keeruga teha; kurapiditse kabla olliv perän pasteltel vastupäeva keeruga nöörid olid pasteldel järel

kura|sõl´m vt sõl´m