[MUL] Mulgi sõnaraamat

kubel <kubla, .kupla> kubel, (ärritus)muhk nahal; vistrik, vill ▪ lait´s o ninda sääskel ärä süüd ku kubla kuhi sääsed on lapse nõnda ära söönud, [et ta on] kui kublakuhi; seante kubel om üles aanu, vesi sehen selline vill on üles ajanud, vesi sees. Vrd kupp, pon´n1, pun´n1, vil´l2