[MUL] Mulgi sõnaraamat

kulateme2 <kulate, kulade> luituma, pleekima; koltuma, kolletama ▪ ein om nurme pääl päevä ja vihmage ärä kulatet, vanas lännu Krk hein on põllul päikese ja vihma käes ära koltunud, vanaks läinud. Vrd kolateme, kuletume, kõllateme, .luitume