[MUL] Mulgi sõnaraamat

kuluteme <kulute, kulude>
1. kulutama, kasutama ▪ mis sa ajast kuludet ilmaaigu mis sa [ikka] aega kulutad niisama || suud kuluteme liigselt või asjatult rääkima ▪ selle lorage kulutet pal´lalt oma suud selle lobaga kulutad ainult oma suud. Vrd .ruuk´me1, tarviteme
2. ära hõõruma ▪ peenikse varda kulutiv sõrme ärä peenikesed vardad hõõrusid sõrmed ära. Vrd .nüistme, .õõrme