[MUL] Mulgi sõnaraamat

kumardeme ~ kumarteme <kumarte, kumarde> , kummardeme ~ kummarteme <kummarte, kummarde>
1. kummardama, kummardust tegema ▪ nüid enämp nii pal´lu ei kummarte, enne kumartive silmili maha Krk nüüd enam nii palju ei kummardata, varem kummardati silmili maha. Vrd konguteme
2. austama, teenima ▪ üit´s kumartep kuud, tõine päevä (vns) üks kummardab kuud, teine päikest. Vrd .austeme, .tiin´me
3. alandlikult paluma ▪ mea siut ei akka kumartem vai palume ma sind ei hakka kummardama või paluma. Vrd .mangme, .palleme
4. kummarduma, kummargile laskuma ▪ mia ei või kumarte, sel´g om aige ma ei või kummargile laskuda, selg on haige; kumartemise tüü ta olli kummardamise töö ta oli (sirbiga rukkilõikus)