[MUL] Mulgi sõnaraamat

kurat´ <kuradi, kuratit ~ kuradit>
1. kurat, saatan (olend) ▪ sii om küll kuradi ori, kurat´ kurt tal ilmast ilma suhun (knk) see on küll kuradi ori, kurat on tal ilmast ilma suus (sagedasest vandumisest). Vt aasas, juudas, sarvik1, tosnak, vana|kuri
2. kurat (vande- ja rõhusõna) ▪ muidu sõna järgi ei kõnele, kui kurat´ ehen ei käü muidu sõna järele ei ütle, kui vandesõna ees ei käi; oh sa kuradi tõbras, näe kos läit´s oh sa kuradi tõbras, näe, kuhu läks. Vrd koram, koramus, kuramus, kuras´k

vana|kurat´ <vana|kuradi, vana|kuradit> Krk Hel vanakurat ▪ Piiter olli sepikoast tullen must ku vanakurat´ Peeter oli sepikojast tulles must nagu vanakurat; sii ei pel´gä vanakuradit ennest kah see ei karda vanakuradit ennast ka. Vrd vana|kuri, vana|pagan, vana|sarvik, vana|ton´t