[MUL] Mulgi sõnaraamat

kurik <kurigu ~ kuriku, kurikut> kurikas, puust tööriist; pesukurikas ▪ Ann läit´s merre mõskemaie, kurik olli kuldine peonna (rahvalaulust) Ann läks merre pesema, peos oli kuldne kurikas; naise laksuteve kurikidege rõõvit mõske naised laksutavad kurikatega riideid pesta; timukein om jus´t ku kuriku kasvas otsan, siantse samma ku tiilehe nutikse põldtimutil kasvaks justkui kurikad otsas, sellised samad kui teelehe nutikesed. Vrd tõlu

soe|kurik <soe|kurigu ~ soe|kuriku, soe|kurikut> Hel hundinui (Typha) ▪ soekurigu ollive nurme pääl apatsiaugun hundinuiad olid põllul poriaugus. Vrd soe|kalm, soe|siid´, undi|nui, undi|töl´l, undi|änd