[MUL] Mulgi sõnaraamat

kuru <kuru, kurut ~ kuru, kuru>
1. nurk, sopp ▪ jäägu kurru kopiteme, aia ala alliteme (rahvalaulust) jäägu nurka kopitama, aia alla hallitama; pane luud kurru! pane luud nurka!; siul silmä kuru punetev sul silmanurgad punetavad. Vrd nurk, somp, sonk, sop´p1
2. kõrvaline paik metsas, soos vms ▪ tüdriku elliv mõtsa kurun tüdrukud elasid metsakurus

mõtsa|kuru <mõtsa|kuru, mõtsa|kuru> metsakuru, metsakolgas; metsatukk ▪ latsen me ellime mõtsakurun lapsena me elasime metsakurus; miu kodukotus olli mõtsakurun minu kodukoht oli metsakolkas

räväku|kuru <räväku|kuru, räväku|kuru> Krk rehetare ahjupealne ▪ räväkukurru panti siimle kujume rehetare ahjupealsele pandi seemned kuivama