[MUL] Mulgi sõnaraamat

kuuli|luu <kuuli|luu, kuuli|luud> kooljaluu (muhutaoline moodustis) ▪ kuuliluu o ümärik, obesel kasvas jala pääl kuuliluu kooljaluu on ümarik, hobusel kasvab jala peal kooljaluu; inimese kuuliluud vajotedi surnu käege kadujel aal inimese kooljaluud vajutati surnu käega kaduva kuu ajal. Vt kooli|luu, .kuulja|luu