[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kuulme2 <koolda ~ koolta, koole>
1. surema ▪ sii lehm om ärä koolu see lehm on ära surnud. Vrd .lõpme, sureme, .ängäme1, .ängüme
2. nukrutsema, kurvastama ▪ mia lää tõiste inimeste seltsi, mes mia siin kodun konute ja koole ma lähen teiste inimeste seltsi, mis ma siin kodus konutan ja kurvastan. Vt kurvasteme, kurveteme
3. kangeks jääma, ära surema (jäsemetest) ▪ miul käsi kuul´e ärä mul suri käsi ära