[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kuuldume <.kuuldude, .kuuldu> , .kuultume <.kuultude, .kuultu> Krk
1. kostma, kuulduma ▪ elle ilm, kuultup kaugele ku kõnelts selge ilm, kostab kaugele, kui kõneldakse. Vt .kostme
2. kuulda saama, kuulda olema ▪ sii jutt küll miu kõrvu ei ole kuuldunu see jutt küll minu kõrvu ei ole kuuldunud. Vrd kõlame

.kuultume vt .kuuldume