[MUL] Mulgi sõnaraamat

lõng <lõnga, .lõnga>
1. villane lõng; (linane, takune, puuvillane) niit ▪ katekõrdse lõngage om ää kudade kahekordse lõngaga on hea kududa; kalda sii lõnge mõstav sol´k säält maha vala see lõngade pesemise solk sealt maha; nooda jaoss olli ütekõrdne, lõng kutsuti nooda jaoks oli ühekordne [niit], kutsuti lõngaks. Vrd lang2
2. lõngaviht ▪ nüid om terve lõng ärä kedrät, kolm või neli puuli nüüd on kogu lõng ära kedratud, kolm või neli pooli. Vrd välme

lõng|.üüke vt üük1

maage|lõng <maage|lõnga, maage|.lõnga> Trv etn maagelõng ▪ maagelõng olli kirjutetev lõng, temä es aja värmi, sellege kirjutide ammit, kaalatagust ja rinnaedist maagelõng oli kirjamise lõng, see ei andnud värvi, sellega kirjati särke, kaelatagust ja rinnaesist. Vrd maage|lang, maak|lõng

maak|lõng <maak|lõnga, maak|.lõnga> Hls Krk etn maagelõng ▪ maaklõng olli tulipunane, sellege õmmelti iki nimetähti käterät´te sissi ja laudlina sissi nimesit maagelõng oli tulipunane, sellega õmmeldi nimetähti käterättide sisse ja laudlina sisse nimesid. Vrd maage|lang, maage|lõng

pää|lõng <pää|lõnga, pää|.lõnga> pealõng, ümber pea kõidetud siidipael vms, tüdrukute peaehe ▪ tüdrugu käisiv ümmerpää rät´tege ku külm olli, ku lämmi ilm olli, sis olli päälõnga pähän tüdrukud käisid pearätikutega, kui oli külm, kui ilm oli soe, siis olid pealõngad peas

raadi|lõng <raadi|lõnga, raadi|.lõnga> Krk pigitraat ▪ raadilõngage õmmelts nahka ja saapit pigitraadiga õmmeldakse nahka ja saapaid