[MUL] Mulgi sõnaraamat

aava|kõrnits <aava|kõrnitse, aava|kõrnitset> haavariisikas (Lactarius roseozonatus) ▪ aavakõrnitse om ää söögiseene haavariisikad on head söögiseened. Vrd aava|siin´, aavik2, ärjä|kiil

aava|siin´ <aava|seene, aava|siint> haavariisikas (Lactarius roseozonatus) ▪ aavaseene om alli värmi haavariisikad on halli värvi. Vrd aava|kõrnits, aavik2, ärjä|kiil

aavik2 <aaviku ~ aavigu, aavikut> haavariisikas; tavariisikas (Lactarius roseozonatus) ▪ aaviku om alli ja limatse seene haavariisikad on hallid ja limased seened. Vrd aava|kõrnits, aava|siin´, ärjä|kiil

kase|siin´ <kase|seene, kase|siint ~ kase|siind> Trv kaseriisikas (Lactarius torminosus) ▪ kaseseene kasvave sageste kõivikun kaseriisikad kasvavad tihti kaasikus. Vrd kase|vahulik, kase|vahunik, vahulik

kase|vahulik <kase|vahuligu ~ kase|vahuliku, kase|vahulikku> kaseriisikas (Lactarius torminosus) ▪ kus kasemõts om, kasevahuliku om laagren kus on kasemets, seal on hulganisti kaseriisikaid. Vrd kase|siin´, kase|vahunik, vahulik

kase|vahunik <kase|vahunigu ~ kase|vahuniku, kase|vahunikku> Hls kaseriisikas (Lactarius torminosus) ▪ kasevahunik om valge ja punakase, villatse veere kaseriisikas on valge ja [tal on] punakad, karvased ääred. Vrd kase|siin´, kase|vahulik, vahulik

kõrnits1 <kõrnitse, kõrnitset> Krk
1. riisikas (Lactarius) ▪ aava kõrnitse om mõrru, piat kupateme haavariisikad on mõrud, peab kupatama; sarapu kõrnits om ka väega mõrru tuliriisikas on ka väga mõru. Vrd kõrvik2, piimä|siin´
2. nlj naise suguelund. Vrd pasim, pas´s3, tuss3

kõrvik2 <kõrvigu, kõrvikut> Krk (valge) riisikas (Lactarius) ▪ kõrvik om valge, mõrrut piimä täüs riisikas on valge, mõru piima täis. Vrd kõrnits1, piimä|siin´

lepik|siin´ <lepik|seene, lepik|siint> Krk lepariisikas (Lactarius lilacinus) ▪ lepikseene om ruunika lepariisikad on pruunikad

männi|siin´ <männi|seene, männi|siint> männiriisikas (Lactarius rufus) ▪ männiseene om ää sissi tetä männiriisikad on hea sisse teha (soolata). Vt nõmme|siin´

palu|siin´ <palu|seene, palu|siint> Trv Hel männiriisikas (Lactarius rufus) ▪ ma tei paluseenest kastust ma tegin männiriisikatest kastet. Vt männi|siin´, nõmme|siin´, pedäje|siin´

pedäje|siin´ <pedäje|seene, pedäje|siint> Krk männiriisikas (Lactarius rufus) ▪ pedäjeseene om ruuni, ku katik murrat, tule piim väl´lä männiriisikad on pruunid, kui katki murrad, tuleb piim välja. Vrd männi|siin´, nõmme|siin´, palu|siin´

salat´ <salati, salatit> Krk, salat´s <salatsi, salatsit> Hls
1. aedsalat (Lactuca sativa) ▪ salatsi kasvave aian salatid kasvavad aias
2. salat ▪ salatit saa piitest tetä salatit saab peetidest teha || kirbitse|salat´ kõrvitsasalat; kurgi|salat´ kurgisalat; kõrnitse|salat´ kõrvitsasalat; palugu|salat´ pohlasalat; peedi|salat´ peedisalat

sia|siin´ <sia|seene, sia|siint> Hls Krk tõmmuriisikas, seaseen (Lactarius necator) ▪ siaseene om piimä täüs ja musta, ku ärä kupatets lääve ruunis seaseened on piima täis ja mustad, kui ära kupatatakse, lähevad pruuniks. Vrd ärjäk, ärjä|mokk, ärjä|siin´

vahulik <vahuligu ~ vahuliku, vahulikku>
1. võiseen, kollariisikas (Lactarius scrobiculatus) ▪ vahuligu om kõllatse võiseened on kollased; või vahuligu om kõllakase, suure ku kübäre võiseened on kollakad, suured kui kübarad. Vrd või|päkk, või|pätäk, või|siin´
2. kaseriisikas (Lactarius torminosus) ▪ kase vahuligel om roosakase narmakse veeren kaseriisikatel on roosakad narmad ääres. Vrd kase|siin´, kase|vahulik, kase|vahunik, kõiva|siin, vahunik

vahunik <vahunigu ~ vahuniku, vahunikku> Hls kaseriisikas (Lactarius torminosus) . Vt vahulik

või|päkk <või|päkä, või|päkkä> Hls võiseen, kollariisikas (Lactarius scrobiculatus) . Vrd vahulik, või|pätäk, või|siin´

või|pätäk <või|pätäka, või|pätäkat Trv ~ või|pätäku ~ või|pätägu, või|pätäkut Krk> võiseen, kollariisikas (Lactarius scrobiculatus) ▪ võipätäku kasvav sügüse poole, ädälise sehen võiseened kasvavad sügise poole, ädälheina sees. Vrd vahulik, või|päkk, või|siin´

või|siin´ <või|seene, või|siint> Krk Hel võiseen, kollariisikas (Lactarius scrobiculatus) ▪ võiseene om mõrru piimä täüs, tahav kait´s kõrda kupate võiseened on mõru piima täis, [neid] tuleb kaks korda kupatada. Vrd vahulik, või|päkk, või|pätäk

ärjäk ~ ärjäke <ärjäkse, ärjäkest> Pst Krk tõmmuriisikas (Lactarius necator) ▪ kuusemõtsa all olli pal´lu ärjäksit kuusemetsa all oli palju tõmmuriisikaid. Vrd sia|siin´, ärjä|mokk, ärjä|siin´

ärjä|kiil <ärjä|keele, ärjä|kiilt> haavariisikas (Lactarius roseozonatus) ▪ ärjäkeele om ää paksu seene haavariisikad on head paksud seened. Vrd aava|kõrnits, aava|siin´, aavik2

ärjä|mokk <ärjä|moka, ärjä|mokka> Hel tõmmuriisikas (Lactarius necator) ▪ ärjämokke olli täo aaste tõeste pal´lu tõmmuriisikaid oli tänavu tõesti palju. Vt ärjäk, ärjä|siin´, Vrd sia|siin´

ärjä|siin´ <ärjä|seene, ärjä|siint> Hls Krk tõmmuriisikas (Lactarius necator) ▪ ärjäseenel om piim sihen tõmmuriisikal on piim sees. Vrd sia|siin´, ärjäk, ärjä|mokk