[MUL] Mulgi sõnaraamat

ladvatu <ladvatu, ladvatut> Hls
1. ilma ladvata ▪ tii veeren olli ladvatu puu, tuul olli ladva ärä murden tee ääres oli ilma ladvata puu, tuul oli ladva ära murdnud
2. piltl mõistmatu, rumal, tobu ▪ ta om iki sihande ladvatu, ei saa kedäki aru ta on ikka selline rumal, ei saa midagi aru. Vrd togu, toku, tuia, uia, ut´u2