[MUL] Mulgi sõnaraamat

lai <laia, .laia>
1. lai; suure läbimõõduga ▪ kördil olli õige lai punane jut´t veeren seelikul oli üsna lai punane triip servas; laia lume lopsu satas maha laia lumelörtsi sajab maha
2. avar, kaugele ulatuv; suur ▪ latse laian ilman puha lapsed kõik laias ilmas; sii kargles ku kirp tühjä pauna sihen, laia mõtetege (knk) see kargleb nagu kirp tühja pauna sees, suurte mõtetega. Vt avar, lahe1, suur1 || lai väl´k põuavälk ▪ lai väl´k lüü taeva veere punatses põuavälk lööb taevaservad punaseks
3. suure jutuga, häälekas ▪ sii aa laia juttu see räägib häälekalt (ullikesest); tal om ää laia lõvva, sääl ei kurda kinni midägi tal on head laiad lõuad, seal ei seisa midagi kinni (lobisejast); ken rumalest kõneles, roppa suust väl´lä aa, om laia suuge kes rumalasti räägib, roppusi suust välja ajab, on laia suuga (ropendajast)