[MUL] Mulgi sõnaraamat

arjak2 ~ arjake <arjakse, arjakest>
1. harjusk, rändkaupmees ▪ arjakse korjassive arjassit harjuskid korjasid (sea)harjaseid. Vrd arjuk, arjus3
2. piltl ulakas laps ▪ ku poisik kedägi kurja tege, ütelts, ossa põrgu arjake küll kui poisike miskit kurja teeb, üteldakse: oh sa põrgu harjusk küll

emä <emä, emät> ema ▪ emä õpas´ esi kodun lugeme ema õpetas ise (lapsi) kodus lugema; emä om kanden tal süvvä iki ema on talle ikka süüa viinud; miul ei ole esät egä emät, sugu egä võsa mul ei ole isa ega ema ega suguvõsa; emät-tüdärt olliv sanna kamren ollu ema ja tütar olid saunakambris olnud (st elanud); parep emä armu õlman ku kuninge kuldlinnan Krk (vns) parem ema armu hõlmas kui kuninga kuldlinnas || emäte lait´s emata laps, orb || .emmä emasse, ema moodi. Vrd em´m, ennekene, mamma1, memm, nän´n1

ikkur´ <ikkuri, ikkurit> Krk
1. piripill, viril laps ▪ ta olli üit´s ikkur´ ta oli üks piripill. Vrd jonni|pulk2, piri|pil´l
2. kiuslik. Vrd jon´nak, kiusak

iri|pil´l <iri|pilli, iri|.pilli> Hel viripill, jonnakas (laps) ▪ siast iripilli ma küll liina üten ei võta sellist viripilli ma küll linna kaasa ei võta. Vrd viri|pil´l

jõma1 <jõma, jõma> Krk jõmpsikas, umbes kümneaastane laps ▪ ku ma viil jõma olli kui ma veel laps olin. Vrd juna, jõmas´k, jõm´m1, jõmpsik

.jõnglane <.jõnglase, .jõnglast> Pst väike laps, jõmpsikas; jõnglane, (sõnakuulmatu) poiss ▪ tillikse jõnglase tullive tii pääl vasta väiksed lapsed tulid tee peal vastu. Vrd jõm´m1, jõmmer|kan´t, jõmpsik, jõngerman´n, jõn´k1

kandsik3 <kandsigu ~ kandsiku, kandsikut> , kantsik3 <kantsigu ~ kantsiku, kantsikut> ulakas, vallatu laps ▪ kandsigu ei lase mul magade vallatud lapsed ei lase mul magada. Vrd räämel´t, ul´ak, vallatu

kihelg <kihelge, kihelget> Hel rahutu laps ▪ mis tetä siantse kihelgege mida teha sellise rahutu lapsega. Vrd kekstu, ketsu, rüblik

.kongur <.konguri, .kongurt> Hel
1. pahur laps ▪ sihande kongur lait´s väsitep egä ärä selline pahur laps väsitab igaühe ära. Vrd nurelik, pahurik, rodu3
2. nuhkur, nuuskija ▪ üleaidse ollive egävese konguri naabrid olid igavesed nuhkurid; kongur ei jää avvan kah vagatses nuhkur ei jää hauas kah vagaseks (ei jäta rahule). Vrd nuhk|meister, nuusik

kuke|räädsik <kuke|räädsigu ~ kuke|räädsiku, kuke|.räädsikut> Trv võrukael, vallatu laps ▪ nii latse olli tillikse kukeräädsiku need lapsed olid väiksed võrukaelad. Vrd karmantsik, räämel´t, varu|kaal, võru|kaal

kär´r1 <kärri, .kärri> Krk
1. musträhn (Dryocopus martius) ▪ kär´r om must ku üü musträhn on must nagu öö. Vt kär´g2, mõts|kikas
2. piltl viril laps, kisakõri ▪ mis tal ometiki ädä, rüük´ ninda ku üit´s kär´r mis tal [on] ometigi viga, röögib nõnda kui üks kisakõri. Vrd röögä|paun

lait´s <latse, last> laps ▪ lait´s o kerge rada õp´me laps õpib kergesti; lait´s rüük´ kõttu laps karjub kõhuvalu pärast; ää lait´s kasvap irmute, paha mitti pesseteski (vns) hea laps kasvab hirmuta, paha mitte peksteski || ällü|lait´s hällilaps ▪ ällülatse olevet kige kangebe mere pääl vastu paneme hällilapsed olevat kõige tugevamad merel vastu pidama (sest on hällis kiigutatud); poisik|lait´s poisslaps; tüdär|lait´s tütarlaps

latak <latagu ~ lataku, latakut>
1. latakas, lapiti asetatud asi ▪ lihatüki pannas tünni latakus sissi lihatükid pannakse tünni lapiti sisse; kui ei taha kangast latakus panna, sis mähits rulli kui kangast ei taheta lapiti panna, siis keeratakse rulli. Vrd laadak, laamak, lätsäk, lätäk, pätäk2
2. patakas, lame hunnik ▪ vaade sääl latakun peave nii papre kah oleme! vaata, seal patakas peavad need paberid ka olema. Vrd patak, pätsäk, pätäk2, sumak
3. paks, kogukas (olend või asi) ▪ seante koera latak ei jõvvagi juuske Krk selline koeramürakas ei jõuagi joosta. Vrd kolak2, kolas´k, müräk1
4. lärakas ▪ üits latak mahan, ka ta mua latak om või porilatak Hls üks lärakas maas, kas ta on mudalärakas või porilärakas. Vrd laadsak, lardsak, läräk
5. hellitl väike laps või loom, pätakas ▪ tal om lamba tillikse ku lataku tal on lambad tillukesed nagu pätakad. Vt pätäk2

mätäs|karu <mätäs|karu, mätäs|karut>
1. väike karu ▪ see olli väheline, nagu ütelts -- mätäskaru see oli väike, nagu öeldakse – mätaskaru
2. piltl koer, laps vm, kes jalus on ▪ om sii mätäskaru, ei lää iist ärä, kurt tii raa pääl ehen on see mätaskaru, ei lähe eest ära, seisab teerajal ees

periteje <periteje, peritejet> pärija ▪ periteje tullive kik´k surije sängü manu pärijad tulid kõik surija voodi juurde || viisuräti periteje viimane laps peres ▪ ka sii om sis tede pere viisuräti periteje kas see on siis teie pere viimane laps

pesä|muna <pesä|muna, pesä|muna> Hls Krk
1. pesamuna, kanapesasse jäetud muna ▪ pesämuna om punatses värmit pesamuna on punaseks värvitud. Vt loode, loodus2
2. piltl pesamuna, viimane laps peres ▪ sii tüdrik olli tillike pesämuna see tüdruk oli tilluke pesamuna. Vrd .rääpek

pätäk2 <pätägu ~ pätäku, pätäkut>
1. latakas ▪ koogi ollive suure pätägu koogid olid suured latakad. Vrd laadak, laamak, lätsäk, läämäk
2. patakas ▪ lavva pääl om lehe pätäkun laual on patakas [aja]lehti. Vrd pandsak, patak, patsak1, pätsäk, sumak
3. pätakas, väike laps ▪ lait´s olli väike pätäk laps oli väike pätakas. Vrd latak

rodu3 <rodu, rodu> Hel pahur laps ▪ sihandest rodu olli rasse oida piltl sellist pahurat last oli raske hoida. Vrd .kongur

ruug2 <ruu, .ruugu>
1. pilliroog ▪ ruugu tules jää päält lõigate pilliroogu tuleks jää pealt lõigata. Vrd pilli|ruug || vitsa|ruug üleannetu laps ▪ miu näin ütel´ iki sedäsi: os sa vitsaruug piltl minu vanaema ütles ikka nii: oh sa vitsaroog
2. kanga süstiku pool; tükk pilliroogu vm kangapooli alusena ▪ vabare vartest om kige parepe ruu vaarikavartest on kõige paremad poolid

räu|kul´l <räu|kulli, räu|.kulli> Krk karjuja laps, viripill ▪ ku mõni lait´s om räukul´l, sis tule temät ällüge villate kui mõni laps on nutja, siis tuleb teda hälliga kiigutada. Vrd räudsik, röögä|paun

räämel´t <räämelti, räämeltit> Krk püsimatu, vallatu laps ▪ om üit´s räämel´t, paigal ei kurda puil egä mail (knk) on üks püsimatu laps, paigal ei seisa ei siin ega seal. Vrd aamer´t, kuke|räädsik, laarus´, uulis|pil´l, vitsa|ruug

.rääpek <.rääpekse, .rääpekest> pesamuna, noorim laps peres ▪ sii om mul viil´ rääpek, viimäne rõõm see on mul veel pesamuna, viimane rõõm. Vrd pesä|muna

rüüsti|pulk <rüüsti|pulga, rüüsti|.pulka> püsimatu laps, rüüstik ▪ ossa vana rüüstipulk, rüüstät kik´k kotusse läbi ja nuhit piltl oh sa vana rüüstik, tuhnid ja nuhid kõik kohad läbi. Vrd keder|var´s, mara|krat´t, masuurik, röüstik, Vt rüüstik

sahker´ts2 <sahkertse, sahkertset> Hls sasipea, sassis juustega laps ▪ küll sii lait´s om sahker´ts nüid küll see laps on nüüd sasipea. Vt saker´ts

sõna|.võtja <sõna|võtja, sõna|võtjat> , sõna|.võtje <sõna|.võtje, sõna|.võtjet>
1. sõnakuulelik ▪ temä kulles sõna, sii om sõnavõtja tema kuulab sõna, ta on sõnakuulelik. Vrd sõna|kuulelik, sõnaline, sõna|.võtlik
2. laps, kes oskab juba rääkida ▪ väike lait´s ütles aiteh, kui ta sõnavõtje om, kes kõnelte mõist väike laps ütleb aitäh, kui ta [juba] rääkija on, kes kõneleda oskab

.süäme|tük´k <.süäme|tüki, .süäme|tükki> piltl jonnipunn, jonnakas laps ▪ om süämetük´k, muud ei tii ku jonnip ja röögip on jonnipunn, muud ei tee kui jonnib ja röögib. Vrd jonni|pulk2

tambertik <tambertigu ~ tambertiku, tambertikku> Krk komberdaja, komberdis; käima õppiv laps ▪ tilluk tambertik om alle väike komberdis on alles (lapse kohta). Vrd kamber´ts, komber´ts, kõmbak, lamber´ts, tamber´t

till4 <tilli, .tilli> Trv hellitl pisike laps ▪ miul om üit´s tilluke till mul on üks tilluke laps

tüdruk <tüdrugu ~ tüdruku, tüdrugut> , tüdrik <tüdrigu ~ tüdriku, tüdrikut>
1. tüdruk, tütarlaps, naissoost laps ▪ tüdruku lätsiv kuuli tüdrukud läksid kooli; miu edimene lait´s olli tüdruk minu esimene laps oli tüdruk. Vrd tidruk, tüdruk|lait´s, tüdü, .tütrik
2. tüdruk, vallaline neiu ▪ miu tüdrugust tüdär eläb linnan, naisest tüdär om kodun minu vallaline tütar elab linnas, abielus tütar on kodus; sii o tüdrikide tüü see on tüdrukute töö; temä om tüdruk inimen tema on vallaline naine; joba mehelemineje tüdruk, ei mõista midägi tetä juba meheleminekueas neiu, [aga] ei oska midagi teha. Vrd neidis, neiu, näidis, näiu, piiga || .essinü tüdruk ~ latsege tüdruk vallasema. Vrd kesä|noorik, pordik
3. naissoost talu- või majateenija ▪ vanast muist ilma maate inimesi saive tüüd ja leväraha tiini taludes poisis, tüdrukus või karjatses minnän vanasti osa ilma maata inimesi said tööd ja leivaraha teenida taludesse poisiks, tüdrukuks või karjaseks minnes; sääl talul ei oolegi rohkep tiintrit ku tüdrukut-poissi seal talus ei olegi rohkem teenijaid kui tüdruk ja poiss. Vrd kodu|tüdrik || teo|tüdruk talust mõisas teol käiv tüdruk ▪ teotüdrugu käüsiv vallast mõisa tühü teotüdrukud käisid vallast mõisasse tööle

ubinake ~ ubinak <ubinakse, ubinakest>
1. õunake ▪ sii om tillike ubinake, aga esi om õge magus see on väike õunake, aga ise on õige magus. Vt ubin
2. hellitl väike laps, kullake ▪ tule siiä, sa miu ubinake! tule siia, sa minu kullake!

viri|pil´l <viri|pilli, viri|.pilli> viripill, nutja laps; kiusaja laps ▪ me lait´s om üit´s viripil´l, virises ilmast ilma meie laps on üks viripill, viriseb ilmast ilma. Vrd iri|pil´l

vitsa|ruug <vitsa|ruu, vitsa|.ruugu>
1. vitsaoks, rootsik ▪ vitsaruug oodap kapi otsan (knk) vits ootab kapi otsas. Vrd raatsik, .ruutsjas, räämel´t
2. piltl vallatu laps ▪ vitsaruug taht vitsa vallatu laps tahab vitsa. Vt ruug2

.väkräm <.väkräme, .väkrämet>
1. rohukonn (Rana temporaria) ▪ väkräme kargave like einä sehen konnad hüppavad märja heina sees; väkräm om rohilin konn, seantse ligude sehen, kus na kasvas väkram on roheline konn, sellistes linaleoaukudes, kus nad kasvavad; ku lehm verd kuses, sis aa väkräm tagaspidi sissi kui lehm verd kuseb, siis aja konn tagurpidi sisse (raviviis). Vt konn1
2. piltl väike laps; könn ▪ vaate kus väkräm alle! vaata kus väikseke alles!. Vrd kön´n, põn´n1, väker´t

vääks <vääksu, .vääksu> Pst Hls
1. vääks, vääksatus ▪ nõnda ku ta tulli, olli vääks vääks nii kui ta tuli, oli vääks-vääks (vastsündinu häälitsemisest). Vrd vääk´
2. piltl vastsündinud laps ▪ joba väike vääks om tullu, joba vääksup juba väike vääks on tulnud, juba vääksub. Vrd .vääksäm

.vääksäm <.vääksäme, .vääksämet> Hls Krk vääks, väike laps ▪ sinna sündüs viil üit´s vääksäm manu sinna sünnib veel üks vääks juurde; vaate ku kurg tuu sul üte vääksäme vaata, kui kurg toob sulle ühe vääksu. Vrd vääks

änd|rakk <änd|raku, änd|rakku> Krk sabarakk, järeljooksja laps vm ▪ mede kass olli ku ändrakk perän, es lase liiku kah mitti meie kass oli nagu sabarakk järel, ei lasknud liikuda ka mitte; ändrakk, mis sa iki ännä otsan ripnet! sabarakk, mis sa ikka saba otsas ripud!