[MUL] Mulgi sõnaraamat

agane|leib <agane|levä, agane|.leibä> aganaleib ▪ keväde poole tetti aganeleibä kevadtalvel tehti aganaleiba. Vrd vahelik2

leib <levä, .leibä>
1. leib ▪ leib om küdse leib on küps; meil o nüid suur levä minek, ahju täis leibi lää egä päe meil läheb nüüd palju leiba, ahjutäis leibu kulub iga päev; tulge leibä võtme! tulge leiba võtma! (st sööma)
2. leivatainas ▪ kui leib olli parasjagu ärä apenu ja maha vajonu, sis kasteti ta ärä kui leivatainas oli parasjagu ära hapnenud ja maha vajunud, siis sõtkuti see ära. Vrd levä|.taigen
3. leivavili ▪ leib tahap pessä vili on vaja ära peksta. Vt vili
4. piltl teenistus, elatis ▪ kolm luuma om ken keelege tiin´ve omale leibä: kukk, koer ja kooliõpetei (knk) kolm looma on, kes keelega teenivad omale elatist: kukk, koer ja kooliõpetaja; me oleme üten levän me oleme ühes leivas (elame koos)

mii|leib <mii|levä, mii|.leibä> Krk
1. õietolm (meekärgedes) ▪ mesilinde poige süük´ kutsuti miileväs, õietolm ja mesi noorte mesilaste sööki kutsuti meeleivaks, [oli]õietolm ja mesi
2. meeleib ▪ küll olli miileib nänni man ää küll oli meeleib vanaema juures hea

nisu|leib <nisu|levä, nisu|.leibä> nisuleib, sai ▪ nisulevä om ele nisuleivad on valged; nisuleib pannas kerkume sepägä nisuleib pannakse kerkima pärmiga. Vrd rõõsk, sai

rukki|leib <rukki|levä, rukki|.leibä> uus rukkileib ▪ rukkileib om ää tugev süük´ rukkileib on hea tugev söök. Vt rüä|leib

rüä|leib <rüä|levä, rüä|.leibä> rukkileib ▪ lavva pääl olli lämme rüäleib ja kodun tett või laual oli rukkileib ja kodus tehtud või. Vrd rukki|leib

veri|leib <veri|leivä, veri|.leibä> Trv verileib ▪ verileivä kõrva võets rõõska piimä verileiva kõrvale võetakse rõõska piima. Vrd veri|karas´k, veri|kuuk´, veri|vom´m