[MUL] Mulgi sõnaraamat

jaani|lil´l <jaani|lilli, jaani|.lilli>
1. (harilik) äiatar (Knautia) ▪ jaanililli äitsneve einäkuul äiatarid õitsevad juulikuus; jaanililli om valge äitsendege, siandse väikse, nemä kasvave loime pääl, kon vesine maa om, üüse na lehkave Hel äiatarid on valgete õitege, sellised väiksed, nad kasvavad lohu peal, kus vesine maa on, öösel nad lõhnavad. Vrd lamba|tasku
2. pääsusilm (Primula farinosa) ▪ jaanilille kasvave kõrge põllu serbi pääl Trv pääsusilmad kasvavad kõrgetel põlluäärtel. Vrd ani|sil´m2, eller|ein, pääsukse|sil´m, sirgu|sil´m

jänes|lil´l <jänes|lilli, jänes|.lilli> villpea (Eriophorum) ▪ jäneslilli kasvave suu pääl villpead kasvavad soos. Vrd ilves|änd, jänesse|vill, suu|nut´t, suu|poig

kaara|lil´l <kaara|lilli, kaara|.lilli> Krk nisulill, harilik äiakas (Agrostemma githago) ▪ kaaralill kasvas kaara sihen, lehe kül´len nagu põieksel äiakas kasvab kaera sees, lehed küljes nagu põiekesel. Vrd äiäke2

kesä|lill <kesä|lilli, kesä|.lilli> kesalill; härjasilm (Leucanthemum) ▪ tii veeren äitsneve kesälilli ja kanakakre üten ristikeinäge tee ääres õitsevad kesalilled ja kollased karikakrad koos ristikheinaga

kirbu|lil´l <kirbu|lilli, kirbu|.lilli> Hls Krk tulikas (Ranunculus) ▪ kirbulilli om peris ihtitse tulikad on päris mürgised. Vrd obese|kuse|lil´l, tuli|lil´l

käo|lil´l <käo|lilli, käo|.lilli> Hel nurmenukk. Vrd kana|varvas, käo|kaldsa, käo|kannus, .taeva|võti, .võtme|lill

laane|lil´l <laane|lilli, laane|.lilli> Krk Hel võsaülane, valge ülane (Anemone nemorosa) ▪ kõllatse om lumelilli, valge om laanelilli kollased on lumelilled, valged on laanelilled (ülastest). Vrd lume|lil´l

.lamba|lil´l <.lamba|lilli, .lamba|.lilli> Krk põldosi (Equisetum arvense) . Vrd jänese|luht, konna|kuusik, konna|kuus´k, kuker|kuus´k, .lamba|nisa, põld|kuus´k

latik|lil´l <latik|lilli, latik|.lilli> Hel varsakabi (Caltha palustris) ▪ latiklilli äitsnev latiku kudamise aigu varsakabjad õitsevad latika kudemise aegu. Vrd kana|kuul´, loks|lil´l, varsa|kabi

lepik|lil´l <lepik|lilli, lepik|.lilli>
1. harilik lepiklill (Chrysospleniuma alternifolium) ▪ lepiklilli kasvav lepikide all harilikud lepiklilled kasvavad lepikutes
2. soo-kurereha (Geranium palustre) . Vrd kulli|küüd´s

lil´l <lilli, .lilli>
1. lill, õistaim ▪ mõtsan om jo keväde lilli metsas on juba kevadlilled
2. õis ▪ näiueinä om lina sehen, pääl om punane lilli tut´t neiuheinad on lina sees, peal on punane õietutt; ta es ole kodun lilligi liiguten (knk) ta ei olnud kodus lillegi liigutanud (st midagi teinud). Vrd õis, õitse, äelm, äidsen

lil´l|äidsen <lil´l|.äidsne, lil´l|äidsent ~ lil´l|äidsend ~ lil´l|.äitsne, lil´l|äidsent ~ lil´l|äidsend> isaõis. Vrd esä|äidsen, äidsen, Vt ka emä|äidsen

loks|lil´l <loks|lilli, loks|.lilli> Krk varsakabi (Caltha palustris) ▪ kui lokslilli äitsneve, ei tohi kanu väl´lä lasta, sis na lääve rasva kui varsakabjad õitsevad, ei tohi kanu õue lasta, siis nad lähevad rasva. Vt kana|kuul´, latik|lil´l, varsa|kabi

ludsi|lill <ludsi|lilli, ludsi|.lilli> Krk puislutsern (Medicago) ▪ ludsilillil mett om tüven, kõllane, äitsne om nagu pistet külgi puislutsernil on tüves mett, kollane, õied on nagu torgatud külge

lume|lil´l <lume|lilli, lume|.lilli> Krk ülane (Anemone) ▪ puhma all olli pal´lu kõllatsit lumelilli põõsa all oli palju kollaseid ülaseid. Vrd laane|lil´l

maru|lil´l <maru|lilli, maru|.lilli> Krk koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger) ▪ marulil´l kasvap nõndagu tubak aia veeren, kõllatse äitsne koerapöörirohi kasvab nagu tubakas aia ääres, kollased õied. Vt maru|ein, pöörä|pütsik

moka|lil´l <moka|lilli, moka|.lilli> huulhein (Drosera) ▪ mokalil´l kasvas samle pääl, ku moka katik om, sis õõru moka pääle huulhein kasvab sambla peal, kui huuled katki on, siis hõõru huule peale. Vrd eläje|mokk, lehmä|mokk

obese|kuse|lil´l <obese|kuse|lilli, obese|kuse|.lilli> Hls Krk tulikas (Ranunculus acer) ▪ obesekuselilli, nii om ihtitse tulikad, need on mürgised. Vt kirbu|lil´l, tuli|lil´l

pajo|lil´l <pajo|lilli, pajo|.lilli> Krk põdrakanep (Chamaenerion) ▪ pajolilli lehe om pajo muudu põdrakanepi lehed on paju[lehtede] moodi; pajolillil om roosa äitsne otsan põdrakanepil on roosad õied küljes. Vt põdra|kanep

puna|lil´l <puna|lilli, puna|.lilli> Krk naistepuna (Hypericum perforatum) ▪ punalillil om kõllatse äitsme naistepunal on kollased õied. Vrd jaani|puna1, naiste|puna1, puna|ein

päevä|lill <päevä|lilli, päevä|.lilli> , päävä|lill <päävä|lilli, päävä|.lilli> päevalill ▪ päevälilli om suure kõllatse päevalilled on suured, kollased; nüid süvväs neit päävälilli siimlit nüüd süüakse neid päevalille seemneid

päävä|lill vt päevä|lill

.rõnga|lil´l <.rõnga|lilli, .rõnga|.lilli> Hls Krk rõngaslill (Lavatera) ▪ kõllatse rõngalilli siimle om rõngan kollaste rõngaslillede seemned on rõngas

rüä|lil´l <rüä|lilli, rüä|.lilli> rukkilill (Centaurea cyanus) ▪ rügä olli rüälilli täüs rukis oli rukkililli täis (rukkipõld); nurm olli rüälillist sinine põld oli rukkililledest sinine

sini|lil´l <sini|lilli, sini|.lilli> sinilill (Hepatica nobilis) ▪ ku lumi lää, sis tulev sinililli kui lumi läheb, siis tulevad sinililled. Vrd .lamba|mass

tiri|lil´l <tiri|lilli, tiri|.lilli> iroon trall, tants, tiriliri ▪ küll sa näet, ku näkipäevä tuleve, meast tirililli sa sõs lüüt küll sa näed, kui näljapäevad tulevad, millist tantsu sa siis lööd. Vrd talle|ral´l, tanss

tuli|lil´l <tuli|lilli, tuli|.lilli> Trv tulikas (Ranunkulus acris) ▪ tulililli om vägä kihtitse tulikad on väga mürgised. Vrd kirbu|lil´l, obese|kuse|lil´l

tõrva|lil´l <tõrva|lilli, tõrva|.lilli> tõrvalill (Lychnis viscaria) ▪ tõrvalilli varre om tõrvatse tõrvalille varred on tõrvased (st lill eritab kleepjat ainet)

uisa|lil´l <uisa|lilli, uisa|.lilli> Krk ussilakk (Paris quadrifolia) ▪ uisalilli om ihtitse ussilakad on mürgised. Vrd pordu|mari, toome|ein, uisa|ein, uisa|mari, uisa|rohi

vaese|latse|lil´l <vaese|latse|lilli, vaese|latse|.lilli> Krk paiseleht (Tussilago farfara) ▪ vaeselatselilli äitsneve mahlakuul paiselehed õitsevad aprillis. Vrd .paise|leht, .paisme|leht

vangi|lil´l <vangi|lilli, vangi|.lilli> Krk ussikeel (Echium) ▪ vangilillil om sinitse äitsne ussikeelel on sinised õied

või|lil´l <või|lilli, või|.lilli> võilill (Taraxacum officinale) ▪ ku kõtt valla, juvvas võililli tiit kui kõht [on] lahti, juuakse võilille teed

.võt´me|lil´l <.võt´me|lilli, .võt´me|.lilli> Pst Hls nurmenukk (Primula officinalis) ▪ võt´melilli kasvav keväde nurme veeren nurmenukud kasvavad kevadel põllu ääres. Vrd kana|varvas, käo|kaldsa, käo|kannus, käo|lil´l, .taeva|võti

äglä|lil´l <äglä|lilli, äglä|.lilli> aas-kurereha (Geranium pratense) ▪ äglälilli kasvav sääl mõtsa veeren aas-kurerehad kasvavad seal metsa ääres. Vrd konna|riha, kulli|küüd´s, äglä|ein

ärmä|lil´l <ärmä|lilli, ärmä|.lilli> Krk härmalill, jäälill ▪ ärmälilli olliv akne laasi pääl härmalilled olid aknaklaasil

.ütsme|mehe|väe|lil´l <.ütsme|mehe|väe|lilli, .ütsme|mehe|väe|.lilli> Pst üheksavägine. Vrd ühessa|mehe|vägine, .ütsme|kahetse|rohi, .ütsme|mehe|jõud, .ütsme|mehe|vägi