[MUL] Mulgi sõnaraamat

jõhv|lind <jõhv|linnu, jõhv|.lindu> talvike (Emberiza citrinella) ▪ jõhvlinnu pesä löüsi, jõhvist väl´lä reiut talvikese pesa leidsin, jõhvidest valmis tehtud. Vrd jõhvik3, talvik2

kiri|lind <kiri|linnu, kiri|.lindu> Hls lepatriinu ▪ kirilind, kirilind, näüdä kus puul miu nuurmiis – kirilind lastas näpu pääl tulla ja lauletse ninda seni ku kirilind lendu lääp lepatriinu, lepatriinu, näita, kuspool minu noormees – lepatriinu lastakse näpu peale tulla ja lauldakse niimoodi seni, kui lepatriinu lendu läheb. Vrd kiri|kirjat´, kirjan´d|lehm, kirju|lehmäk, kirjät´|lehm, käo|kirjät´

kitu|lind <kitu|linnu, kitu|.lindu> Krk kiitleja ▪ üit´s va kitulind ta iki om üks vana kiitleja ta ikka on. Vrd .kiitlik, kitu|perse, kitu|riist

kuku|lind <kuku|linnu, kuku|.lindu> Hls Krk
1. kägu ▪ kas sa kukulindu olet joba kuulu? kas sa käo kukkumist oled juba kuulnud?. Vrd kägu, mõtsa|kukk
2. kukupai, lapse hellitusnimi ▪ olet sia iki üit´s kukulind oled sa ikka üks kukupai. Vt kuku

kül´mä|lind <kül´mä|linnu, kül´mä|.lindu> Hls tihane (Parus) ▪ kül´mälind om tiane, kõllatse nokage külmalind on tihane, kollase nokaga. Vt .tiane1, tigane1, tihake, tihane

lepik|lind <lepik|linnu, lepik|.lindu> Trv lepalind (Phoenicurus) ▪ lepiklinnu om tillikse linnukse lepalinnud on väikesed linnukesed. Vt lepä|lind

lepä|lind <lepä|linnu, lepä|.lindu> Hls Krk lepalind (Phoenicurus) ▪ lepälinnu om päält allika sinikase, lepikun laseve sirts sorts Krk lepalinnud on pealt hallikad-sinakad, lepikus laulavad sirts-sorts. Vrd lepik|lind

lina|lind <lina|linnu, lina|.lindu> Hel linavästrik (Motacilla alba alba) . Vrd jää|.purdlane, jää|põruteje, lina|.västrik, lina|äniläne, äni|lind

lind <linnu, .lindu>
1. lind ▪ lindel om puhma sehen pesä lindudel on põõsas pesa; sa olet nenda rõõmus ku lind sulle piiu sittun Trv (knk) sa oled nii rõõmus, nagu lind [oleks] sulle pihku sittunud; mõni inimen om ker´ge uneg ku linnu suigaguge mõni inimene on kerge unega, nagu linnu suiguga (suigatab kergelt nagu lind). Vrd sirk, su´lg|luum
2. lendav putukas (mesilane vms) ▪ ereline om kige kurjep pistje lind herilane on kõige kurjem nõelaja putukas; lind eiten ja temä lännü puu sissi aama Krk mesilased [olevat] peret heitnud ja tema läinud [neid] mesipuu sisse ajama. Vt mesi|lind

maa|mesi|lind <maa|mesi|linnu, maa|mesi|.lindu> kimalane, maamesilane ▪ maamesilinnu om kimalase, mõtsan maa sehen teeve pesä maamesilased on kimalased, metsas teevad maa sisse pesa. Vrd kimalene

mesi|lind <mesi|linnu, mesi|.lindu> mesilane ▪ mesilinnu võtav ku kõminen tatren mesilased sumisevad tatrapõllul; suu ehen ta ku mesilind, libistes piltl näo ees [on] ta nagu mesilane, lipitseb. Vrd mesilene, mesiline

paabu|lind <paabu|linnu, paabu|.lindu> paabulind (Pavo) ▪ paabulinnul om uhke saba paabulinnul on uhke saba; lääp ku paabulind kõnnib kui paabulind. Vrd vou

pajo|lind <pajo|linnu, pajo|.lindu> Trv lambahänilane (Motacilla flava flava) ▪ pajolind eläs pajode man lambahänilane elab pajude lähedal. Vrd .lamba|äniline

savi|lind <savi|linnu, savi|.lindu> toakilk, ahjuritsikas (Gryllus domesticus) ▪ ritsiku pääle ütelts savilind ahjuritsikat kutsutakse savilinnuks; kultkuvvemehe ja savilinnu jälle väl´län Krk prussakad ja kilgid jälle väljas. Vrd ritsik

.valge|lind < ~ .valge|linnu, .valget|.lindu> Trv Pst piltl ronk (Corvus corax) ▪ ku valgelind üle lääp, sõs tuup sõnu Trv kui ronk üle lendab, siis toob [surma]sõnumi. Vt .kaaren´, .kaarne, ronk1

.õitse|lind <.õitse|linnu, .õitse|.lindu> Trv ööbik (Luscinia luscinia) ▪ toomepuhman lauliv õitselinnu toomingapõõsastes laulsid ööbikud. Vrd kiri|küüt´, sisas´k1, üpik, üübik

äni|lind <äni|linnu, äni|.lindu> linavästrik (Motacilla alba) ▪ änilinnu karassive ussaia pääl linavästrikud hüppasid õue peal; änilind om lina õnne näitje, ku lennust näet, sis olevet lina lemlise, ku kõrgen üleven katuse arjan või aiateibän, sis kõrge lina linavästrik on linaõnne näitaja, kui lendamas näed, siis olevat linad kiulised, kui kõrgel üleval katuseharjal või aiateibal, siis [kasvavat] kõrged linad. Vrd lina|lind, lina|.västrik, lina|äniläne, äniline, äniläne