[MUL] Mulgi sõnaraamat

kasine <kasitse, kasist> Trv kasepuust ▪ kasitse riilavva om kige parembe kasest reelauad on kõige paremad; kasitse livva ollive lavva pääl kasest liuad olid laua peal. Vrd .kaskin

.lar´pme1 <.larpi, larbi> larpima, lürpima; ahnelt jooma ▪ ta is´t lavva manu lar´pme ta istus laua äärde sööma; kas´s olli livvast kuurt larpin kass oli liuast koort larpinud. Vrd .kaan´me, .kimmame2, .kõõmame3, .laan´ma2, .lür´pme

linksuteme <linksute, linksude> Hls kiiresti sööma, õgima ▪ senis ku mia väl´län käisi, olli temä livva tävve kapustit ärä linksuten senikaua kui mina väljas käisin, oli tema liuatäie kapsaid ära söönud. Vrd jõhkerteme, jõhverdeme, lõbime, lõmime, õgime

liud <livva, .liuda>
1. lai ja madal nõu, liud, vaagen ▪ temä pan´ds livva lavva pääl ta pani vaagna laua peale. Vrd .vaagen
2. suur kauss ▪ limbi ollive livva sehen klimbid olid kausi sees. Vrd kauss

.liugleme <livvelte, .liugle> Krk liuglema ▪ mõni liugel liuglep viil ala mõni helves liugleb veel alla. Vrd .lendleme

.lõm´psme <.lõmpsi, lõmpsi>
1. ahnelt (vedelat) sööma, larpima ▪ sii lõm´ps üte livvast ja tõise livvast see larpis ühe liuast ja teise liuast. Vrd lõmime, .lõmpsame
2. lõõpima, lorama ▪ ta võis egäütege lõmpsi tema võis igaühega lõõpida. Vt lõmpsuteme, lõõberdeme

peerasteme <peeraste, peeraste> , peerästeme <peeräste, peeräste>
1. raiskama, pillama toitu ▪ sõs aeti külärahvas kokku ja sõs olli üit´s pidu, sai üit´s kõrd peeräste siis aeti külarahvas kokku ja siis oli üks pidu, sai üks kord pillavalt süüa. Vrd .laarame, laristeme, lõmasteme, .pillame, .raiskame
2. maiustama (liigselt) ▪ küll om ta magjas, peerastep puha ärä küll on ta maias, maiustab kõigega; talu latse peerastive, terve livva tävve magust süüki käänsiv kinni Hls talulapsed maiustasid, terve liuatäie magusat sööki söid ära. Vt magjusteme

sup´p ~ suip <supi, suppi> supp ▪ Karksin vanepel aal üldse suppi es keedede, olli iki kas vedel või paks puder Karksis vanemal ajal üldse ei keedetud suppi, ikka oli kas vedel või paks puder. Vrd liim1 || kapuste|sup´p ~ .kapsta|sup´p kapsasupp ▪ pane kapustesup´p livva sissi, sõs nakkame süümä pane kapsasupp kausi sisse, siis hakkame sööma; kardule|sup´p kartulisupp; .suurma|sup´p ~ .suurme|sup´p tangusupp

.suurma|ors´t <.suurma|orsti, .suurma|.orsti> , .suurme|ors´t <.suurme|orsti, .suurme|.orsti> tanguvorst ▪ suurmeorsti tõsteti livvage lavva pääle tanguvorstid tõsteti suure kausiga lauale. Vrd mak´k

.uh´tme2 ~ .uh´tma2 <.uhti, uhi>
1. peksma, lööma ▪ ma uhi sul naha täüs ma annan sulle nahatäie; ta olli saanu uhti küll ta oli saanud peksa küll; uhi nõnda, et ta tund! löö nii, et ta tunneb!. Vrd .pesme, .tuup´me
2. isuga sööma ▪ tüülise tullu ja uhtin nõndasama livvä tühjäs töölise olid tulnud ja söönud hooga vaagna tühjaks; küll me sia uhiv küll meie sead söövad ahnelt. Vrd pitsuteme, rubime, .võh´ma
3. piltl kiiresti ja hooga tegeme ▪ küll na olliv kateksi tantsu uhtin küll nad olid kahekesi tantsu vihtunud; sii tük´k an´ds peris uhti, ennegu maha sai, uhtsim mitme mehege see tükk andis päris niita, enne kui maha sai, niitsime mitme mehega. Vrd uhame

viir ~ viir´ <veere, viirt ~ viird> äär, veer ▪ mine jõe viiri ~ viirde! mine jõe äärde!; küll olet sa livva veereni täis pannu! küll oled sa kausi ääreni täis pannud!; latse sööve lavva veeren lapsed söövad laua ääres. Vrd kupe, serb, seru, äär´ || päevä|viir´ piltl päikeseloojang ▪ joba päeväviir´ tule üles juba päike läheb looja