[MUL] Mulgi sõnaraamat

lobev ~ lobeve <lobeve, lobevet>
1. lahe, avar; lõtv ▪ kört om sel´län õige lobev seelik on seljas õige avar; edimelt jäeti punni ka lobevempest, peräst lüüdi kõvaste kinni algul jäeti punnid ka kõik lõdvemalt, pärast löödi kõvasti kinni (puust ehitades). Vrd avar, lahe1, lodev, lohva, lõdev
2. lodev, korratu ▪ seante lobeve asi selle talu pääl, kikk lohakil puha selline korratu asi selles talus, kõik puha lohakil. Vrd kõrratu, loid, lopak1, lõdu, löhmäk
3. lopsakas, suure kasvuga ▪ volas´k ütelts, kes seante lobeve om [selle kohta] öeldakse volask, kes selline suure kasvuga on. Vrd lihav, loge, lopsak1