[MUL] Mulgi sõnaraamat

loim2 <loime, .loime> luht, madal heinamaa ▪ aa kari loime! aja kari luhta!; jalajit tuudi mõtsast loime päält, mis sikke ja tehe olliv jalakaid toodi luha peal, mis sitked ja kõvad olid; ei tää ka loime päält massapki niitä või laseme looma sissi ei tea, kas madala heinamaa pealt maksabki niita või laseme loomad sisse (heinamaale sööma). Vrd luga, luht1, uure2