[MUL] Mulgi sõnaraamat

ludsime <ludside, ludsi> , .lutsime <.lutside, lutsi>
1. lutsima, lutsutama; imema ▪ mis sa ludsit sest päidlest üttepuhku! mis sa imed sellest pöidlast kogu aeg!; ludsip pääle oma piipu imeb kogu aeg oma piipu; lait´s ludsis sedä topust, senni ku magame jäi laps lutsutas seda nartsu, seni kui magama jäi. Vt imeme, lututeme1
2. maad kurnama ▪ põld om linage är lutsit ja narrit põld on linaga ära kurnatud ja narritud; maa ärä egävest lahjas ludsit, sääl ei kasva ääp kedägi maa on ära lahjaks kurnatud, seal ei kasva enam midagi. Vrd .kurname