[MUL] Mulgi sõnaraamat

mätäs <.mättä, mätäst> mätas ▪ einamaal ollive kõrge mättä heinamaal olid kõrged mättad. Vrd köndäk, süngäs, turvas1

mätäs|karu <mätäs|karu, mätäs|karut>
1. väike karu ▪ see olli väheline, nagu ütelts -- mätäskaru see oli väike, nagu öeldakse – mätaskaru
2. piltl koer, laps vm, kes jalus on ▪ om sii mätäskaru, ei lää iist ärä, kurt tii raa pääl ehen on see mätaskaru, ei lähe eest ära, seisab teerajal ees