[MUL] Mulgi sõnaraamat

mõniteme <mõnite, mõnide>
1. mõnitama, naeruvääristama ▪ küll na mõniteve sedä inimest küll nad mõnitavad seda inimest. Vrd irviteme
2. lohakalt tegema, solkima ▪ vesi om ärä mõnidet, kun ma nüid söögi vett saa vesi on ära solgitud, kust ma nüüd söögi vett saan. Vrd lõmasteme, .mol´me, .sol´kme, .sol´tsme
3. rüvetama, teotama ▪ sii tüdärlait´s om ärä mõnitet see tütarlaps on ära teotatud. Vrd .naarme, .teoteme
4. kiusama, tüssama ▪ kehvä inimest mõnidets ümmer - annav alampet vil´lä viletsat inimest tüssatakse - annavad kehvemat vilja. Vrd .kiusame, .tüssäme