[MUL] Mulgi sõnaraamat

mühäk <mühägu ~ mühäku, mühäkut>
1. mühakas, tahumatu inimene ▪ tõine om iluse mooduge, tõine om kõrvan ku mühäk üks on viisakas, teine on kõrval kui mühakas. Vrd muhk2, muhka, mühk2, mühkä, mükä|käkk
2. piltl suur inimene ▪ sii om üit´s suur inemise mühäk see on üks suur inimene. Vrd kolak2, kolas´k