[MUL] Mulgi sõnaraamat

müräme <müräde, mürä>
1. mürama ▪ tallekse müräve keväde nurme pääl talled müravad kevadel põllu peal. Vrd aamerteme, amaleme, .ampsleme, .mülläme, .müüräme
2. müra, lärmi tegema; möirgama ▪ müräs´ pähl oma püssige, kõmmut´s pähl ütte puhku Krk tegi peale lärmi oma püssiga, paugutas peale ühtepuhku; pul´l müräp pull möirgab. Vrd käräme, .larmame, .mõirame, .mõurame, .möügme
3. riidlema, pahandama ▪ pul´l müräb; onu müräs´ lastege, et na mõtsalist teive onu pahandas lastega, et nad metsalist tegid (halvasti käitusid). Vrd pahanteme, .riidleme, saaguteme, sõnuleme