[MUL] Mulgi sõnaraamat

müristeme <müriste, müriste>
1. müristama, kõmistama (äiksest) ▪ Leenu ütel´, et maalitse tuleve ku enne maan istu, ku müristen om Leenu ütles, et sügelised tulevad [siis], kui enne maas istuda, kui on müristanud (esimest korda kevadel). Vrd kärgäteme, .kär´kmä2, ragisteme
2. müra, lärmi tekitama, kolistama ▪ kessi müristep sääl usse kallal Trv kes see kolistab seal ukse kallal. Vrd kolisteme, .kollame