[MUL] Mulgi sõnaraamat

mannerg <mannergu, mannergut> , manner <.mandre, mannert ~ mannerd> plekknõu, mannerg ▪ võta mannerg kah üten võta mannerg ka kaasa; manner om kardin räime nõu mannerg on plekist räimenõu; vii mandrege einälistel taari vii mannerguga heinalistele taari. Vrd kard2, lek´k1