[MUL] Mulgi sõnaraamat

manulin ~ manuline <manulise, manulist>
1. elukaaslane (vabaabielus) ▪ kas ta manuline olli või är laulatet? kas ta oli vabaabielus või ära laulatatud?; Jaan lahut´s ende naisest ärä, läit´s pernaisel manulises Jaan lahutas enda naisest ära, läks perenaisele elukaasaks. Vrd kaasa, käsik, .virtin´
2. päeviline, abiline ▪ kui pal´lu tüüd, sis võtat manulisi kui [on] palju tööd, siis võtad abilisi. Vrd manulik