[MUL] Mulgi sõnaraamat

.kange <.kange, .kanget>
1. kange, kõva, jäik ▪ miul om kondi kange ku vana undil mul on kondid kanged nagu vanal hundil. Vrd kal´g, kal´k1, tombsak
2. tugev, suur; tubli ▪ kange jõuge palas suure leegiga põleb; sii om ike üit´s kange sõamiis see on ikka üks tubli sõjamees. Vrd kõva
3. kontsentreeritud, kange ▪ küll om kõva ja kange, mea tat võtta ei või küll on tugev ja kange [viin], mina teda võtta ei saa

nõgine <nõgitse, nõgist> nõgine ▪ las ta vandu ja niidi pääl, miu süä om puhas, ei ole nõgine las ta vanduda ja needa pealegi, minu süda on puhas, ei ole nõgine

.pakme1 ~ .pakma1 <pakku, paku>
1. pakkuma, ettepanekut tegema ▪ paku tal viil kõrd, ku ta ei võta, sõs mine äräde, vii lõnga kodu! paku talle veel kord, kui ta ei võta, siis mine ära, vii lõngad koju!; ta pak´s ennäst tühü, mea paksi kah, miut es võete ta pakkus ennast tööle, mina pakkusin ka, mind ei võetud; ta olli üit´s kümme tuhant ärä pakkun ta oli üks kümme tuhat ära pakkunud (hinnaks)
2. ulatama, serveerima, süüa, juua jms pakkuma ▪ paku obesel juvva! paku hobusele juua!. Vrd ulateme1, .ängäme2

.põlgame <põlate, .põlga> , .põlgme <põlda, põle>
1. põlgama, mitte sallima ▪ inimest ei massa tüü peräst põlate inimest ei maksa töö pärast põlata; tõise põlgave ja laidave tat, mia tat ei põlga teised põlgavad ja laidavad teda, mina teda ei põlga
2. hülgama, eemale tõukama ▪ lammas põl´g tallekse ärä lammas hülgas oma talle. Vrd .eitme, .jätme

.vaal´me2 <.vaali, vaali> kannatama ▪ ei tää mikeperäst jumal mut siia jätten vainme ja vaal´me ei tea miks jumal on mind siia jätnud vaevlema ja kannatama. Vrd kannateme, .vainme

vah`miil´ <vah`miili, vah`.miili> , va`miil´ <va`miili, va`.miili> perekond, suguselts, vahmiil ▪ ma tää küll, et sia ja siu vahmiil´ miut ei salli ma tean küll, et sina ja sinu pere mind ei salli; pulma tulli iki kik´k sii vahmiil´ kokku pulma tuli ikka kogu suguselts kokku. Vrd sugu1, sugu|jagu, sugukond, sugu|sel´ts, summ1

vaigisteme <vaigiste, vaigiste> vaigistama ▪ ta rüük´ üüt ku päevä, mine kae tat vaigiste, ek jääss sõs vait! ta karjus öö ja päeva läbi, mine proovi teda vaigistada, ehk jääb siis vakka!. Vrd kistuteme, kus´suteme