[MUL] Mulgi sõnaraamat

närb <närvä, .närbä ~ närvä, .närvä>
1. närb, isutu ▪ luum olli närb süümä loom oli närb sööma; temä om närvä söömäge ta on isutu söömisega. Vrd .närbläne, .nääber, tir´p
2. jõuetu, nõrk ▪ ta om seantse närvä mooduge, lää valges ku verd näge ta on sellise nõrga olekuga, läheb valgeks [näost], kui verd näeb. Vrd näre, sorelik, tirbik