[MUL] Mulgi sõnaraamat

adra|nõna <adra|nõna, adra|nõna> adranina, adratera ots ▪ ku ernit maha tetäs, aias õhukse vaokse adranõnage kui herneid maha tehakse, aetakse kitsad vaod adraninaga

kuuk|nõna <kuuk|nõna, kuuk|nõna>
1. kongnina; kongus ninaga (inimesest) ▪ tal olli suure kuuknõnage miis tal oli suure kongninaga mees
2. lühikese ninaga (loom) ▪ mõni peni om kuuknõnage, lühükse nukige mõni koer on väikse ninaga, lühikese koonuga

nos´u|nõna <nos´u|nõna, nos´u|nõna> nosunina, lühike ja lai nina ▪ lühik jämme nõna ütelts nos´unõna lühikest laia nina nimetatakse nosuninaks

nõna <nõna, nõna> nina ▪ miul läit´s suits nõnna minul läks suits ninna; latse nõna alune leemen´ds üttepuhku lapse ninaalune leemendas ühtepuhku; nõna om mehe nõu (knk) nina on mehe nõuandja. Vt nina

nõna|miis <nõna|mihe ~ nõna|mehe, nõna|miist> Hls Krk ninamees; eestvedaja ▪ nõnamihe ollive iki ehenotsan ninamehed olid ikka eesotsas; kes olli targep, sii olli egäl puul nõnamiis kes oli targem, see oli igal pool ninamees

nõna|nips <nõna|nipsu, nõna|.nipsu> ninanips, vingerpuss ▪ mis ta ikki kõrgustes, vaja tal üit´s nõnanips tetä mis ta ikka hoopleb, [on] vaja talle üks vingerpuss teha. Vrd nina|rel´l

nõna|pidi Trv ninapidi ▪ egä ta mud´u ei usu, ku vii ta nõnapidi manu ega ta muidu ei usu, kui vii ta ninapidi juurde. Vrd nina|pidi, nõnatsigu

nõna|rät´t <nõna|räti, nõna|rätti> taskurätt ▪ vanast meestel olli suurepe nõnaräti ku naestel vanasti olid meestel suuremad taskurätid kui naistel. Vt rät´t

nõna|tar´k <nõna|targa, nõna|.tarka> Hel ninatark ▪ nõnatark, ta nii tark ei ole ku ta ennest tege ninatark, ta nii tark ei ole, kui ta end teeb (st näidata püüab). Vrd nina|tark

nõna|täis <nõna|tävve, nõna|täit> ninatäis, natuke midagi ▪ ma tõmmassi nõnatävve mõtsa luhti sissi ma tõmbasin ninatäie metsaõhku sisse; viis tiase nõnatävve rõugu manu viis tihase ninatäie [heinu] rõugu juurde (st viis heinu natukese kaupa). Vrd nina|täis

näsu|nõna <näsu|nõna, näsu|nõna> Trv nösunina ▪ om seande näsunõna on selline nösunina

sia|nõna <sia|nõna, sia|nõna> Krk seaninaader, vannasader ▪ esä kün´d sianõnage nurmen isa kündis seaninaadraga põllul

tat´t|nõna <tat´t|nõna, tat´t|nõna> , tat´t|nina <tat´t|nina, tat´t|nina>
1. väike klaasita lamp ▪ esä luges tat´tnõna valgen isa luges tattninalambi valgel. Vrd kõõna|sil´m, tatik2
2. tattnina, nolk ▪ mis nii tat´tnõnade siiä ot´seve? mis need tattninad siit otsisid?. Vrd nol´k

viina|nõna <viina|nõna, viina|nõna> viinanina, joodik ▪ sii miis om viinanõna küll, ku ta näge, et mõni pudelt liiguts, om temä nõnapidi man Krk see mees on viinanina küll, kui ta näeb, et keegi pudelit liigutab, on tema ninapidi juures. Vrd jooma|miis, lake|ran´ts, laku|ran´ts, laku|vasik, võttaje

vii|nõna <vii|nõna, vii|nõna> piltl veenina, poolviltune laud aknaraami all kaitseks vee eest ▪ viinõna päält joosep vesi maha veenina pealt jookseb vesi maha