[MUL] Mulgi sõnaraamat

nakkaje <nakkaje, nakkajet> , nakkai <nakkaje, nakkajet> Hel
1. nakkav ▪ latsel olli nakkaje aigus kül´len lapsel oli nakkushaigus. Vrd .külgi|akkaje
2. külge hakkav, teravalt tunda olev (külmast) ▪ ei ole nätä kül´m, aga ta om seante nakkaje ei paista külm, aga ta on selline külge hakkav
3. hakkaja, tragi ▪ tuu om nakkai tüü pääle too on hakkaja töö peale (tööd tegema). Vrd akkaje, kõbe, kõbus, ladvak, ragi