[MUL] Mulgi sõnaraamat

narits2 <naritse, naritset>
1. udarahaigus ▪ lehmä udar om paistetet, seante ku ruus´, sii õigati naritse lehma udar on paistes, selline nagu roos, seda kutsuti naritsateks. Vt nari2
2. muhutaud (hobustel) ▪ narits olli obestel muhutõbi narits oli hobustel muhutaud. Vrd muhu|tõbi
3. vahend muhutaudi raviks ▪ luumel pannas naritset akkaje aiguse vastu loomadele pannakse naritsat [raviks] nakkushaiguse vastu