[MUL] Mulgi sõnaraamat

narmas <.narma, narmast>
1. lõngaots, naharibake; narmas ▪ kanga otsa jäive kah narma kanga otsa jäid ka narmad. Vrd .narmake, närmäs
2. kasv, idu; juur ▪ joba om ärä idanu, narma all, ku linnase pannas kasume juba on idanenud, juured all, kui linnased pannakse kasvama; oraseinä juure ütelts narma orasheina juuri hüütakse narmasteks. Vrd ida, idu, juur´, kasu2, otsak