[MUL] Mulgi sõnaraamat

nimeteme <nimete, nimede>
1. ütlema, mainima ▪ ta nimet´ oma nime ta ütles oma nime; ku sa vähä johtut nimeteme, joba lääp tiip ärä kui sa vähegi juhtud mainima, juba läheb teeb ära. Vrd .kitme1, .lausme
2. nimetama, teatava nimega kutsuma ▪ vanast nimetive iki tat nimepidi vanasti nimetasid ikka teda nimepidi. Vrd .kutsme, .nimmeme, .ütleme