[MUL] Mulgi sõnaraamat

nohik <nohigu ~ nohiku, nohikut> Krk Hel nohik, vaikne või seltsimatu inimene ▪ sääl peren ollive nohigu kokku saanu seal peres olid nohikud kokku saanud (st kõik olid erakliku loomuga). Vrd .muhkin, muhk2, nos´ka