[MUL] Mulgi sõnaraamat

nokuteme2 <nokute, nokude>
1. tukkuma ▪ peris nokuteme võt´t joba sii kõne päris tukkuma ajas juba see kõne. Vt .tukma
2. konutama, aega viitma ▪ naine om tal tüü man lahtiste kätege, aga temä esi nokutep egä asja man naine on tal töö juures lahtiste kätega, aga tema ise viidab iga töö juures aega. Vrd kojoteme1, konuteme, koonusteme, känuteme, tooguteme