[MUL] Mulgi sõnaraamat

nukk1 <nuka, nukka>
1. nurk, nukk; sarn ▪ säält tulli sada sammu selle mõtsa nuka pääle sealt tuli sada sammu selle metsanurga peale (st selle metsanurgani); poisil olliv põse nuka punatse poisil olid põsesarnad punased. Vt nurk, Vrd sarn, somp, sonk
2. kant, maanurk ▪ mede nukast ta peri es ole meie kandist ta pärit ei olnud. Vt kan´t1
3. kühm ▪ kanna pääl olli nuka kanna peal olid kühmud. Vrd kun´n, kühm, mõhn, mühk1, mük´s2
4. (väike) vihk, kera ▪ õlekatuse rästse vihu köidets kokku väikse nukkes, til´lep ku rüä vihu Krk õlgkatuse räästavihud köidetakse kokku väikesteks nukkadeks, [see on] väiksem kui rukkivihud