[MUL] Mulgi sõnaraamat

nurjatu <nurjatu, nurjatut> nurjatu, alatu; üleannetu ▪ nurjatu om seante, kes rumalit tegusit tege, piinas inimesi võ luume nurjatu on selline, kes rumalaid tegusid teeb, piinab inimesi või loomi. Vrd alatu, koer, nurga|tagune, ujutu, ul´p