[MUL] Mulgi sõnaraamat

nuur ~ nuur´ <noore, nuurt> noor ▪ vanal aal käüsiv noore mihe mõisen luusu võtmen vanal ajal käisid noored mehed mõisas loosi võtmas (sõjaväkke minekul); nuur ein om sahine, sii tah´t rohkep kuiva noor hein on mahlane, see tahtis rohkem kuivada; sii noore kuul lõigat, ei kasva ruttu kinni see [haav] on noore kuu ajal lõigatud, ei kasva ruttu kinni. Vrd .väike

nuur|miis <nuur|mihe ~ nuur|mehe, nuur|miist> peigmees; noormees ▪ nuurmihel olliv sis kaldsa ja vammus pääl peigmehel olid siis püksid jalas ja vammus seljas; näidä, näidä kirjätlehmäk, kun om miu nuurmiis (rahvalaulust) näita, näita lepatriinu, kus on minu peigmees. Vt peig1, peig|miis

nuur|paar´ <nuur|paari, nuur|.paari> noorpaar ▪ nuurpaar´ tulli laulatsest noorpaar tuli laulatuselt; nuurpaar´ istive kaarikus noorpaar istus kaarikusse