[MUL] Mulgi sõnaraamat

obadus <obaduse, obadust> tugev löök, hoop, obadus ▪ ta sai üte ää obaduse ta sai ühe hea hoobi; temä olli täku käest säätse obaduse saanu, et olli mitu nädält põdenu Krk tema oli täku käest sellise obaduse saanud, et oli mitu nädalat põdenud. Vrd kolak1, kõlak, põmm, uup´, võmm2