[MUL] Mulgi sõnaraamat

.ohkleme <ohelte, .ohkle> ohkima, ohklema ▪ ta aas´ miut oma jutuge peris ohkleme ta ajas mind oma jutuga päris ohkima; küll ta ohklep ja puhklep (knk) küll ta ohib ja puhib. Vt .ohk´me, Vrd ühüteme