[MUL] Mulgi sõnaraamat

omanik <omanigu ~ omaniku, omanikut> omanik, valdaja ▪ omanik pidi oleme selle sõsar, üit´s parones´s omanik pidi olema selle õde, üks paruness; ta olli mehe Saarde karjamõise omanikus sääden ta oli mehe Saarde karjamõisa omanikuks seadnud. Vt otsaline, pere|miis